Kommenteeri

Keskerakonna avalöök: põhikooli majja tuleb noortekeskus

 

Foto: Kätlin Sandvik-Soon

http://online.le.ee/2017/08/28/keskerakonna-avalook-pohikooli-majja-tuleb-noortekeskus/

Suur-Haapsalu valismiskampaania esimese lubadusena käis Keskerakond välja plaani muuta Kuuse tänaval asuv põhikooli maja pärast uue põhikooli valmimist noortekeskuseks.

„See on natuke suurem asi kui lihtsalt ühe erakonna valmislubadus, see on Haapsalu tulevik,” teatas Keskerakonna linnapeakandidaat Peeter Vikman. „Haapsalu on laste- ja noortelinn ning meil on vaja mõelda lastele ja noortele, kui tahame, et inimesed siit ära ei läheks.”

Keskerakonna visiooni kohaselt võiks pärast uue põhikooli hoone valmimist Kuuse tänava koolimajja koonduda linna noorte huvitegevus. Sinna saaks kolida praegu eri linnaosades paiknevad avatud noortekeskused, samuti Haapsalu noorte huvikeskuse huviringid, mille tegevusele praegused ruumid piiranguid seavad.

Vikmani sõnul mahuks suurde majja lahedasti ka muusikakool ja innovatsioonikeskus Innokas, spordisaalis saaks talvel treenida rulajad ja rattatrikitajad, samuti võiks võimlas olla seikluspark. „Oma koha leiaks vajadusel autokool. Mõni võimlemisklubi ning trenniruum ka veel ja maja ongi elu täis,” ütles Vikman.

Kuuse tänava majja võiks tegutsema jääda täiskasvanute gümnaasium ja säiliks ka hostel.

Raha leiab

Vikmani sõnul on uue noortekeskuse tarbeks eelarve ja käib tegevus mõtte elluviimiseks. Praegune aselinnapea, linnapeakandidaat Vikman kinnitas, et Kuuse tänava koolimaja pole nii halvas seisus, et selle ümberkujundamine noortekeskuseks ülemäära kalliks kujuneks. Tema sõnul uuendati enne Wiedemanni ja Haapsalu gümnaasiumi kokkukolimist koolimaja kanalisatsioonitorustikke, uuendatud on ka elektrisüsteemi.

Kõige suurem mure on maja soojustamine ja see läheks Vikmani sõnul maksma 250 000–300 000 eurot. „Selle raha leiab linn, kui põhikool valmis on, ja võib-olla avaneb ka mõni meede, kust saab raha taotleda,” rääkis Vikman. Samuti on Haapsalu ja Ridala ühinemise lepingus kokku lepitud 300 000 eurot muusikakooli ruumide kohandamiseks.

Uue noortekeskuse ülalpidamise kohta ütles Vikman, et kõigil tegutsevail üksustel on oma kulueelarve, milles on ette nähtud ka hoonete majanduskulud. Need kanduksid kokku kolides üle noortekeskusele.

Keskerakond koostööd ei välista

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul paneb Keskerakond Haapsalus välja täisnimekirja – 25 inimest. „Nimekirja pikaks ajamine ei ole eesmärk,” ütles ta.

Juba varem on välja öeldud, et nimekirja esinumber ja linnapeakandidaat on praegune aselinnapea Peeter Vikman. Peale tema on Keskerakonna nimekirjas kandideerimas ka Ridala vallavanem Helen Rammu, Kiideva külavanem Sirli Olgo, Haeska külaseltsi eestvedaja Margot Maantoa, Haapsalu noortekeskuse juhataja Reelika Ender, endine Ridala volikogu esimees Aare Tamm, päästeametnik Janek Hiiemäe. Karilaid lisas, et alles on ka vana kaardivägi: perearst Helle Saarsoo, täiskasvanute gümnaasiumi juht Vladimir Padama, linnavolikogu esimees Andreas Rahuvarm.

Haapsalu volikokku kandideeerib ka Karilaid ise. „Ma arvan, et on hädavajalik kohaliku tasandi ja parlamendi vahel rohkem kontakti hoida,” põhjendas riigikogu liige Karilaid oma volikokku kandideerimist. Ta lisas, et kord kuus riigikogu kõrvalt Haapsalu volikogus käia pole talle probleem.

Küsimusele, mis on Keskerakonna valimisprogrammi põhipunktid, vastas Karilaid, et kümme peapostulaati avalikustatakse järgmisel nädalal. „Praegu on programm isegi Ridala poole kaldu,” kummutas ta hirmu, et valimistel mõeldakse ainult linnainimestele.

„Kui küsida inimestelt tänaval, mis on peamine probleem, vastatakse, et kõnni- ja maanteed. Järelikult tuleb seda rahastamisvalemit paremaks teha,” rääkis Karilaid. Ta lisas, et kohalike omavalitsuste tulevik oleneb majanduslikust võimekusest ja see omakorda oskusest Stenbocki majas lobitööd teha: „Praegu on meil võimalus mitmes ministeeriumis lobi teha ja seda tuleb ära kasutada.”

„Haapsalu raudteest räägiti mitu aastat, aga me tegime kaheksa kuuga esimese etapi Turbani – see on tõsiasi,” tõi Karilaid Keskerakonna saavutuste näiteks. Ta lisas, et 2019 tuleb järgmine etpp. Majandusministeerium pole sellist lubadust küll veel andnud.

Karilaiu sõnul on erakondadel suurem võimalus kohalikku elu parandada kui valimisliitudel, sest viimastel puudub otseside valitsusega. „Erakonnad on praegustes oludes igal juhul võti. Kui vaadata, kes Lääne maakonna lammutasid, siis olid need valimisliidud. Erakonnad poleks sellist otsust teinud,” ütles ta.


Lisa kommentaar

Email again: